Kasvukoht määrab vetikate kvaliteedi

 Vetikate maitse, toiteväärtus ja kvaliteet sõltuvad taime kasvukohast. Vetikate õrn struktuur on keskkonna suhtes väga tundlik. Kui tegemist on intensiivselt laevatatava piirkonnaga, siis pole sealt pärit vetika toiduks tarvitamine kuigi hea mõte. Nimelt koguvad nii kalad kui ka vetikad endasse lisaks headele toitainetele ka kahjulikke. Ei tahaks ju süüa tiheda liiklusega maantee äärest korjatud metsmaasikaid või prügilas kasvanud seeni.

Me kõik oleme näinud kuidas Aasias suurte vihmadega mööda jõge ookeani poole liigub tohutus koguses plastikku ja muud prügi. Nüüd mõelgem- kas tahaksime selle jõe suudmes ujuda või seal kasvanud vetikaid süüa?

 Sama ookeani mõnest kaugemast lahesopist võib aga leida tõelise vetikate paradiisi. Kas avastatud kasvukohast korjatud vetikate puhul on tegemist hinnalise leiu või keskpärase rohemassiga, sellele annab vastuse vetikate biokeemiline analüüs. Kuna seadus selle analüüsi tegemist vetikatoidu tootjatelt otseselt ei nõua, siis eelistavad mitmed neist minna lihtsama vastupanu teed ning märgivad pakendile vetikate üldtuntud biokeemilise koostise. Juurviljapoes ei uuri ju keegi, mis on kapsa- või porgandipartii biokeemiline koostis.

 Seetõttu on see vaid ostja otsustada, kas usaldada intensiivselt vetika tootmisega tegelevate ettevõtete toodangut, mille kasvukoht ja reaalne biokeemiline koostis on teadmata või eelistada näikes Numami tooteid, mille iga tootepartii läbib põhjaliku kontrolli.

 Kvaliteetne vetikas tuleb külmast Atlandi ookeanist

Numami vetikad on pärit Atlandi ookeani Norra ja Portugali rannikuvetes paiknevatest teadusfarmidest, kus vee kvaliteeti monitooritakse pidevalt. Atlandi ookeani Golfi hoovus toob põhja poolt külma vett, mis on puhas ja väga toitaineterikas. Külm vesi sisaldab vähem erievaid baktereid ja mikrovetikaid, mis rikuks meie saaki.

Mida külmem, puhtam ja toitainerikkam on vetikate kasvukeskkond, seda kvaliteetsemad on nendest valmistatud tooted. Et tagada vetikatest valmistatud Numami toodete ühtlaselt kõrget kvaliteeti, hoiame kasvandustel pidevalt silma peal.

 Vetikate kasvamist jälgitakse pidevalt ning korjamise kallale asutakse niipea, kui kevadine päike hakkab kõrgemalt käima ja vett soojendama. Tavaliselt toimub saagikoristus maikuu jooksul, kui vetikad on täis elujõudu. Igast vetikapartiist teeme täieliku biokeemilise analüüsi ning varustame vastava infoga meie toodete pakendid. See annab meie klientidele kindla teadmise vetikate kohta, mida nad söövad.

Väikeste partiide tõttu ei ole meil iialgi plaanis hakata konkureerima maailma suurimate vetikatootjatega, kelle laevad rebivad merepõhjast välja- ja jahvatavad pulbriks kõik, mis süüa kõlbab. Küll aga oleme valmis väljakutse esitama kõigile vetika tootjatele, kes sarnaselt meile näevad oma võimalust üksnes tippkvaliteedile keskendudes. 

 Tegelikult on vetikatoodete kvaliteeti määravaid tegureid veel mitu. Meie järgmises artiklis räägime miks on söögiks kasvatatud vetikad paremad kui loodusest korjatud.